Lemmik teeb pahandust? Koertetreener õpetab, kuidas on õige reageerida

6. september 20244 minut(it) lugemist
Lemmik teeb pahandust? Koertetreener õpetab, kuidas on õige reageerida

Koertetreener Eliise Valmis annab näpunäiteid, kuidas lemmiklooma korraldatud pahanduse korral käituda.

Lemmikloomad jäävad ikka aeg-ajalt üksi koju või omaniku pikemaks eemalviibimise ajaks hoidja järelevalve alla. Nii pole harvad ka juhud, kui koju naastes on koer igavusest miskit ära närinud või hoiukodus mõne krutskiga hakkama saanud. Kiira Koertekooli koertetreener Eliise Valmis annab näpunäiteid, kuidas lemmiklooma korraldatud pahanduse korral käituda.

Tutvusta lemmikule hoidjat ja hoiukodu

Sõltuvalt koera iseloomust ja eripäradest soovitab koertetreener Eliise Valmis alati eelnevalt hoiukoduga tutvumas käia. „Sellisel viisil saab koer tutvuda esialgu neutraalsel pinnal hoidjaga, olles siiski omaniku juures,“ ütleb Valmis ja suunab hoidjalt ka erinevaid küsimusi küsima.

  • ”Kus kohas koer öösiti magab?”
  • ”Milliseid ettevaatusabinõusid arvesse võetakse, kui hoidu tuleb reaktiivne koer või kui koer kipub kodus asju närima/pahandust tegema?”
  •  ”Milline näeb välja koera üldine päevarutiin?”
  • ”Kui tihti koeraga jalutatakse ja kus kandis?”
  • ”Kas koer on enamuse ajast hoidjaga koos või tuleb päevas mõnes tunnid üksinda veeta?”

Treeneri sõnul on küsimusi veelgi ent need sõltuvad juba konkreetse koera vajadustest ja sellest, millise keskkonna ja rutiiniga neljajalgne harjunud on.

„Kindlasti annab hingerahu ka soov paluda hoidjal saata aeg-ajalt pilte ja videoid hoiu ajal, et näha, kuidas teie lemmikul parasjagu läinud on,“ sõnab Valmis ja lisab, et kui koer viiakse võõrasse koju, siis kindlasti aitab turvatunnet tekitada kaasapandud pesa või puur, mõned lemmik mänguasjad ja miskit närimist. Nii on loomal enda lõhnaga turvaline paik, kus soovi korral viibida.

Eliise koer Kiira. Foto: Eliise Valmis

Kuidas oleks õige reageerida, kui koer on pahandusega hakkama saanud?

„Koerad elavad hetkes ja on väga instinktiivsed olendid,“ ütleb Valmis, et koerad ei analüüsi minevikku ega ennusta tulevikku. „Ühtlasi on nad ka ausad kõigis oma tegemistes, k.a pahandustes. Sellegipoolest suudavad koerad tänu oma episoodilisele mälule meenutada teatud hetki, mis seostuvad tugeva ärritiga (heli, lõhn, inimene, värv jne). Mälestuse olemasolu eeldab konkreetset intsidenti või läbi treeningu loodud seost, kuid ei assotsieeru väiksemate juhustega nagu nt jalanõu katki närimine või vaiba peale pissimine,“ selgitab treener.

Koerad elavad hetkes ja on väga instinktiivsed olendid. – Eliise Valmis

„Koerte töömälu on paar sekundit pikk, mille jooksul kinnistub mällu kindel tegevus. Kui koer on pahandust teinud, saab sellele reageerida ainult pahanduse tegemise hetkel,“ toonitab ta, et hiljem ei ole pragamisest kasu, sest koera mälust on krutski pühitud ning lemmik reageerib vaid omaniku negatiivsele käitumisele.

4-kuune Kiira oma pahanduse keskel. Foto: Eliise Valmis

Koertetreeneri sõnul üritavad paljud seda teooriat küll ümber lükata, kuigi tegemist on antropomorfismiga ehk inimese omaduste omistamisega teisele olendile, antud juhul koerale. Mis puudutab pahandusele reageerimist, siis Valmise sõnul on siin oluline analüüsida, miks koer üldse pahandust teeb?  Sellest sõltub palju, kuidas probleemi lahendama peaks, sest tihtipeale on näiteks asjade närimise probleemi juurpõhjus mujal.

„Kui koer kipub õues väljaheiteid sööma, siis sel hetkel talle peale lendamine võib lõppeda hoopis probleemi eskaleerumisega,“ sõnab treener, et kui „aardele“ tekib konkurents, siis on soov tähelepanu saada ja võidelda veelgi suurem.

Kui aga lemmik ajab kapi pealt vaasi maha, siis järelikult on tal energiat üle ehk loomaga tuleb sagedamini jalutamas käia või teda treenida teisel moel, et lemmik endale ise tegevust otsima ei asuks. Kutsikana kipuvad koerad hammaste sügelust leevendama jalanõude närimisega ent siin oleks samuti omaniku kohus pakkuda loomale närimiseks sobivamat alternatiivi. Ühtlasi tasub kutsikat võttes arvestada, et esimesel aastal on teatav asjakahju paratamatu ning keskenduda sellele, kui palju ilusaid hetki ja tingimusteta armastatust loom pererahvale kingib.

„Mida parem suhe meil koeraga on ja mida rohkem saame me head käitumist kiita, seda enam tahab koer meile meele järgi olla ning vajadus pahanduste tegemiseks väheneb,“ rõhutab Eliise ja lisab, et kui koer saab tähelepanu ainult pahanduse korral, siis jätkab ta tema maailmas toimivat taktikat, mitte ei otsusta ühel päeval vähem krutskeid teha.

Eliise oma kõige suurema sõbra Kiiraga. Foto: Külli Rummel

Lemmiku pahanduste tagajärgi klaarib kindlustus

Koertega käiakse täna igal pool – nad on kaasas kontoris, sõbra juures, poes, söögikohas, hotellis või muudes majutuskohtades. Kuigi omanikuga koos ringi seiklevad lemmikud käituvad valdavalt eeskujulikult, siis võib äpardusi ka neil ette tulla. Kriibitakse küüntega põrandaid, rikutakse mööblit, näritakse midagi ära või aetakse mängutuhinas maha mõni hinnaline ese. Sellises olukorras aitab eraisiku vastutuskindlustus ehk Võrukaela kindlustus, mis katab teistele tekitatud kahjud. Seega saab sõbranna korteris ära kriibitud põrand või ümber aetud vaas kindlustuse abil kenasti kaetud.

Lemmikute koerustükid

Võrukaela kindlustus katab koerused

Kui ülemeelikust koer närib ära sinu külalise kingad, lõhub hoiukodus mõne eseme või teeb tänaval teisele koerale liiga, siis on kahjud kaetud.

Vaata lähemalt